Õppematerjali eesmärgiks on toetada aktiivõpet, sidudes omavahel kohustuslikke õppematerjale ning filmiharidust, et areneks õpilase tähelepanelikkus, analüüsivõime, seoste loomise oskus, meeskonnatöö oskus, digipädevused, esinemisoskus, oskus aega planeerida ning oma loovust kasutada. Samuti õpib õpilane kasutama erinevaid meediume, nagu kirjalik tekst ning audiovisuaalne tekst info vastuvõtmiseks ja korrastamiseks. Sealjuures võib kasutada õppematerjali erinevate ainetundide tarbeks ja vastavalt arutelu või tunni sisule õppematerjali fookust nihutada. Õppematerjal osutab, et loodusainete õppes ei pea piirduma õpikute, teatmeteoste ja dokumentaalsete allikatega. 

Selle õppematerjali puhul näeme, et nukufilm võib loodusõpetusele olulisi tahke lisada ning toetab ühtlasi loovuse arendamist. Õppematerjali kontekstis toimb nukufilm vahendava meediumina, mis aitab visualiseerida mesitarus toimuvat kujutava kunsti abil, dokumentaalseid kaadreid vajamata. Kuna nukufilm annab võimaluse tegelastel ise inimkeeles dialoogi pidada, kaob ära vajadus kasutada jutustaja abi, samuti on režissööril võimalik paika panna täpne süžee ja tegevustik, mida dokumentalistika nii vabalt ei võimalda. Samuti aitab tehiskeskkonna loomine ja selle kaudu looduskeskkonna vahendamine tutvustada, milliste vahendite ja materjalide abil on võimalik erinevaid keskkondi lavastada, aidates samuti kaasa õpilaste loovuse ja analüüsitaju arendamisele. 

Lisamaterjaliks õpetajale arutelu toetamiseks nt heli jm kohta:

• https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3992/malestused
• https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3992/huvitavat-lugemist 

Tehnilised nõuded õppematerjali kasutamiseks:

• klassis: arvuti, internetiühendus, projektor, ekraan, kõlarid;
• kodune töö: arvutiklass/kodune arvuti, internetiühendus.

Õpilastel võiksid olla eelteadmised ökosüsteemist ja putukatest, kuid nende kohta võib õppida ka vahetult enne õppematerjali kasutamist. Kindlasti vajab õpilane teadmisi info otsimisest,  esitluse koostamisest ning läbiviimisest.

Õppematerjal soodustab järgmiste üldpädevuste arengut: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus.

Õppematerjal koosneb kahest ülesandest – õppetöö ainetunnis filmiga ning kodune töö, mis järgmises ainetunnis ette kantakse. Esimene ülesanne koosneb eelhäälestusest, filmi vaatamisest ning esmasest refleksioonist. Teine ülesanne on kodune rühmatöö ning seisneb filmis käsitletud teemadel plakati loomises ning selle esitlemises järgmises ainetunnis. Vastavalt klassi suurusele võiks igas rühmas olla 2-4 õpilast. Õppematerjali koostamisel on arvestatud 45 minutit pika ainetunniga. Kui tunni kestus on pikem, võib võtta rohkem aega eelhäälestuseks ja filmijärgseks aruteluks.

Eelhäälestus (5-10 min) valmistab õpilase tunnis käsitletavaks teemaks ning filmi vaatamiseks ette. Enne filmi “Meemeistrite linn” vaatamist tuletada meelde, mida õpilased juba teavad mesilaste elulaadi kohta – kuidas jaotuvad nende rollid mesitarus, millest mesilased toituvad, millist rolli kannab mesilaste tegevus ökosüsteemis. Lisaks lugeda koos filmi sünopsist ja teha tutvust õppimise faasis planeeritavate tegevustega (kodune töö, ettekanne).

Õppimine koosneb kahest faasist – tunnitööst ja kodusest tööst. 

Tunnitöö: õppida selgeks/tuletada meelde ökosüsteemi mõiste, lugeda selle kohta õpikust. Tuletada meelde, kuidas elavad putukad. Samuti arutleda, miks (ja kas) peaksime putukaid kaitsma – millist rolli nad ökosüsteemi toimimisel kannavad? Peale arutelu (5-10 min) vaadata filmi “Meemeistrite linn” (20 min), mille ajal võivad õpilased vihikusse üles kirjutada uusi teadmisi, mida nad filmist saavad või huvitavaid aspekte mesilaste elulaadist, mida nad tähele panevad. Peale filmi vaatamist võib õpilastele anda veel veidi lisaaega, et nad saaksid rahulikult oma mõtteid, mis filmi vaatamisel tekkisid vihikusse kirja panna (max 5 min). Peale filmi vaatamist arutleda ja jagada kogu klassiga, mida uut nad õppisid ja filmist teada said. Ülesanne pole hindeline, vaid eesmärgiga panna õpilasi kaasa mõtlema ning oma mõtteid jagama. Aktiivne osalemine tunnitöös aitab kodust tööd edukamalt lahendada.

Kodune töö: seisneb etteantud teemal 2-4 õpilasest koosnevas rühmas plakati loomises Figma keskkonnas (https://www.figma.com/). Teemasid võib jagada õpilaste vahel erinevalt. Soovituslik on iga teema kohta lasta teha mitu ettekannet, et õpilastel oleks võimalik kogutud materjale omavahel võrrelda. Samuti aitab samal teemal mitme eri plakati võrdlemine arendada ka õpilaste loovust ja näha, kuidas on võimalik ühte teemat erinevat moodi käsitleda (info edastamine, plakati kujundamine). Kodune töö tuleb järgmises sobivas ainetunnis ka ette kanda, ühe ettekande pikkus võiks olla 5-10 minutit, vastavalt klassikomplekti suurusele ja arutelu pikkusele. Peale esitlusi teha teemat kokkuvõttev refleksioon – mida uut õpilased õppisid, kuidas erinesid postrid, mis olid samadel teemadel tehtud, mida nad ise õpitust kaasa võtavad. 

Plakatite näiteid:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/2022-05/Looduskaitsekuu%20plakat%202022.jpg

https://www.surju.edu.ee/images/stories/2016_03_ln_plakat.jpg 

https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/Metsise_aastaring_2018.jpg