haridus ekraanil
Siit platvormilt leiate Tartu Ülikooli semiootikute loodud õppematerjalid, mis pakuvad uusi ja põnevaid lähenemisnurki kultuuri õpetamisele koolis.
Visioon
Semiootika
Semiootika vaatepunktist võib kultuuri näha kui tekstide kogumit. Sealjuures ei mõisteta tekstina vaid sellist informatsiooni, mis on edastatud sõnade vahendusel. Tekst võib olla loodud visuaalses keeles, muusika keeles või edastada oma sõnumit näiteks liigutuste kaudu nagu võime näha tantsuetenduses. Semiootika aitab aru saada, mil moel tekstid tähendusi vahendavad ning kuidas inimesed neid tähendusi mõistavad. Selliselt pakub semiootika terviklikku lähenemist õpetamaks kultuuri toimimise seaduspärasid.
Transmeedia
Transmeedia märksõna viitab lugude ja laiemalt sõnumite vahendamisele erinevates meediumites (sõnalistes, pildilistes, helilistes jne). Ühelt poolt on inimene oma teadmised maailma kohta alati saanud erinevaid ja üksteist täiendavaid märgisüsteeme kasutades. Teisalt on aga ka tekstidel endil soodumus pihustuda uuteks tekstideks erinevates kultuurikeeltes (ekraniseeringuteks, paroodiateks, turunduslikeks lühivormideks jne). Transmeedia semiootika tegeleb nende protsesside ja praktikate tähendusloomelise potentsiaali mõtestamisega.
Digiharidus
Igapäevane elu on muutumas üha digitaalsemaks. Inimesed suhtlevad sotsiaalmeedia vahendusel, loevad elektroonilisi raamatuid ning vaatavad filme ja videoid internetis. Informatsiooni digitaliseerimine muudab ka meie lugemiskogemust. Oleme teel logotsentristlikkust maailmast multimodaalsesse, kus autorikesksus on asendumas mängulise loominguvabadusega. Üks hariduse tähtsamaid sihte on tagada õpilaste digitaalne kirjaoskus ning aidata neil muutuvat inforuumi paremini mõista.
Projektid
Õpikeskkond keskendub kirjanduse ja filmi vahelisele suhtele kultuuris ning põhineb Andrus Kivirähki romaanil “Rehepapp” ja ekraniseeringul “November”.
Õpikeskkond uurib, kuidas kunstiteosed minevikku vahendavad. Projekti keskmes on Leelo Tungla romaanid ja nende ekraniseering “Seltsimees laps”.
Õpikeskkonna eesmärk on mõtestada koos Anton Hansen Tammsaare, Tanel Toomi ning “Tõe ja õiguse” tegelastega iseendaks olemist.
Õppematerjalid erinevate animafilmide põhjal: “Jussike”, “Kas maakera on ümmargune” ja teised.
Õppematerjal, mille keskmes on kolm Eesti kultusfilmi: „Kevade“ (1969), „Viimne reliikvia“ (1969) ja ““Hukkunud Alpinisti“ hotell“ (1979).
Õppematerjal keskendub Fred Jüssi eripärasele loodustajule ja selle vahendamisele “Olemise ilus”. Uurime looduskeskkonna kogemist filmis, sõnas, helis ning pildis.
Õppematerjal põhineb Kaur Koka mängufilmil „Põrgu Jaan“ ja aitab mõista seoseid filmi ajaloolise konteksti ja religiooni, maagia ja teaduse vahel.
Õpematerjali eesmärk on analüüsida, kuidas vahendatakse filmis kasutatud sümboolika kaudu totalitaarse süsteemi toimimismehhanisme.
MEIST
Transmeedia uurimisrühm tegutseb Tartu Ülikooli semiootika osakonna juures ning kuulub kultuurisemiootika rahvusprofessuuri raamistikku. Rühma tegevus sai alguse teadusprojektist “Kultuur kui haridus: transmeedialisus ja digitaalsus kultuurilises autokommunikatsioonis”. Meie laiem eesmärk on arendada Tartu kultuurisemiootika traditsioonist lähtuvat metoodikat, mis aitab mõtestada kaasaegse kultuuri kompleksseid vahendusprotsesse erinevates meediumites ja diskursustes. Teeme seda eeskätt eesti kultuuri materjalil ja eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks, kuid uurimistöö tulemusi peame üldistusvõimeliseks ka kultuuridevahelises perspektiivis.
partnerid
partnerid
