haridus ekraanil
Siit platvormilt leiate Tartu Ülikooli semiootikute loodud õppematerjalid, mis pakuvad uusi ja põnevaid lähenemisnurki kultuuri õpetamisele koolis.
Visioon
Semiootika
Transmeedia
Digiharidus
Integratsioon
Semiootika
Semiootika vaatepunktist võib kultuuri näha kui tekstide kogumit. Sealjuures ei mõisteta tekstina vaid sellist informatsiooni, mis on edastatud sõnade vahendusel. Tekst võib olla loodud visuaalses keeles, muusika keeles või edastada oma sõnumit näiteks liigutuste kaudu nagu võime näha tantsuetenduses. Semiootika aitab aru saada, mil moel tekstid tähendusi vahendavad ning kuidas inimesed neid tähendusi mõistavad. Selliselt pakub semiootika terviklikku lähenemist õpetamaks kultuuri toimimise seaduspärasid.
Transmeedia
Transmeedia märksõna viitab lugude ja laiemalt sõnumite vahendamisele erinevates meediumites (sõnalistes, pildilistes, helilistes jne). Ühelt poolt on inimene oma teadmised maailma kohta alati saanud erinevaid ja üksteist täiendavaid märgisüsteeme kasutades. Teisalt on aga ka tekstidel endil soodumus pihustuda uuteks tekstideks erinevates kultuurikeeltes (ekraniseeringuteks, paroodiateks, turunduslikeks lühivormideks jne). Transmeedia semiootika tegeleb nende protsesside ja praktikate tähendusloomelise potentsiaali mõtestamisega.
Digiharidus
Igapäevane elu on muutumas üha digitaalsemaks. Inimesed suhtlevad sotsiaalmeedia vahendusel, loevad elektroonilisi raamatuid ning vaatavad filme ja videoid internetis. Informatsiooni digitaliseerimine muudab ka meie lugemiskogemust. Oleme teel logotsentristlikkust maailmast multimodaalsesse, kus autorikesksus on asendumas mängulise loominguvabadusega. Üks hariduse tähtsamaid sihte on tagada õpilaste digitaalne kirjaoskus ning aidata neil muutuvat inforuumi paremini mõista.
Integratsioon
Meie haridusprojektid lähtuvad ideest, et sotsiaalset sidusust ei taga vaid riigikeele oskamine. Integratsiooni seisukohast on vahest olulisemgi ühiskonna tüvitekstide tundmaõppimine, mille vahendusel on võimalik avastada kultuuriruumi selle täies keerukuses. Just sellelt pinnalt saab võimalikuks üksteisega dialoogi astumine ning seeläbi ka uute kultuuriseoste avastamine.
Projektid
Fjodor Dostojevski loomingu olemus ja selle peegeldumine tänapäeva kultuuris: kirjaniku elurada, Dostojevski Peterburg ja teosed.
Õppematerjal, mille keskmes on kolm Eesti kultusfilmi: „Kevade“ (1969), „Viimne reliikvia“ (1969) ja ““Hukkunud Alpinisti“ hotell“ (1979).
Õpikeskkond keskendub kirjanduse ja filmi vahelisele suhtele kultuuris ning põhineb Andrus Kivirähki romaanil “Rehepapp” ja ekraniseeringul “November”.
Õpikeskkond uurib, kuidas kunstiteosed minevikku vahendavad. Projekti keskmes on Leelo Tungla romaanid ja nende ekraniseering “Seltsimees laps”.
Õpikeskkonna eesmärk on mõtestada koos Anton Hansen Tammsaare, Tanel Toomi ning “Tõe ja õiguse” tegelastega iseendaks olemist.
Õppematerjal keskendub Fred Jüssi eripärasele loodustajule ja selle vahendamisele “Olemise ilus”. Uurime looduskeskkonna kogemist filmis, sõnas, helis ning pildis.
Õppematerjalid erinevate animafilmide põhjal: “Jussike”, “Kas maakera on ümmargune” ja teised.
Haridus Ekraanil õppematerjalid tuginevad paljuski Peeter Toropi teadustööle ning see projekt on mõeldud ta peamisi uurimisteemasid tutvustama.
Õppematerjalid erinevate filmide põhjal: “Põrgu Jaan”, “Kapten Volkonogovi põgenemine”, “Koerkorter” ja teised.
MEIST
Transmeedia uurimisrühm tegutseb Tartu Ülikooli semiootika osakonna juures ning kuulub kultuurisemiootika rahvusprofessuuri raamistikku. Rühma tegevus sai alguse teadusprojektist “Kultuur kui haridus: transmeedialisus ja digitaalsus kultuurilises autokommunikatsioonis”. Meie laiem eesmärk on arendada Tartu kultuurisemiootika traditsioonist lähtuvat metoodikat, mis aitab mõtestada kaasaegse kultuuri kompleksseid vahendusprotsesse erinevates meediumites ja diskursustes. Teeme seda eeskätt eesti kultuuri materjalil ja eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks, kuid uurimistöö tulemusi peame üldistusvõimeliseks ka kultuuridevahelises perspektiivis.
partnerid
partnerid
