Education on Screen

II VALMIS OLLA

2.1 Õigeusu ja kung-fu taust

Kung-fust

Terminit kung-fu tõlgendatakse kui kindla ajaperioodi vältel omandatud oskust. Termin wushu tähendab aga sõja- ehk võitluskunsti. Neid kahte terminit loetakse sünonüümideks, kuid just wushu on hiina võitluskunstide ametlik nimetus.

Wushu on praktiline ja mitmekülgne idamaiste võitluskunstide kogum, mis jaguneb peamiselt kaheks haruks: modernne ja traditsiooniline wushu, mis koosnevad üldistatult kahest osast – taolust ja sandast. Sanda on sportliku vabavõitluse kategooria ning sarnaneb taipoksi ja kickboxinguga, kuid hõlmab rohkem kinnihoidmis-, heite- ja mahaviimistehnikaid. Taolu on võitlus kujuteldava vastasega ja see arendab jõudu, kiirust, vastupidavust ja head koordinatsiooni. 

Peale võitlustehnikate on oluline koht ka oma keha ja vaimu tugevdamisel. Ilma füüsilise pooleta wushut ei eksisteeri ning spirituaalse pooleta on ta surnud. Praktiliselt kõik wushu meistrid on mõne vaimse koolkonna (näiteks budismi või taoismi) järgijad. Just mungad on olnud need, kes lihvisid wushu tõeliseks võitluskunstiks. 

Wushut praktiseeritakse enesekaitseks, keha tugevdamiseks, raviotstarbel ja vaimu arendamiseks. See õpetab alandlikkust, julgust, usku iseendasse ning vaoshoitust ja aukartust elu ees.

Õigeusust

Õigeusk on üks kolmest kristluse peavoolust. Teised kaks kristluse peavoolu on katoliiklus ja protestantism. Õigeusust teatakse enim seda, et neil on olulisel kohal ikoonid, need on nagu värvidega evangeeliumid, millesse suhtutakse kui pühadusse. Sarnaselt teiste peavooludega on ka õigeusus ristil eriline koht. Ristil suri Jeesus ja see on surma tööriist, mis on muututnud pääsemise tööriistaks. 

Eesti mõistes oli pimedaim aeg õigeusu jaoks NSVL aeg, mil toimus suur usklike tagakius. Nõukogude aega nimetatakse usutaganemise ajastuks, mil õigeusu kirikut ja kristlikku usku hakati välja suretama. Tagakius aga ei muutnud munkade heatujulist käitumist. Eksisteeris ja siiani eksisteerib sügavalt ekslik ettekujutus munklusest, mis on ilma jäetud kõikidest rõõmudest. Vastupidi: “munkadel on rõõm…  vaikne, puhas, just voorusliku hinge rõõm”. 

Õigeusk on õigeusklike jaoks Jumalast ilmutatud religioon, mille kaudu saab luua ja hoida Jumalaga sidet. Suhtlemine käib Jumala, Jeesuse ja pühakutega (pühak on taevane sõber, kes aitab ja kuulab inimeste palvet) läbi palve ning sakramentide. Põhilised sakramendid on ristimine, salvimine, euharistia (ehk armulaud), patukahetsemine, haige õlitamine, abielu ja pühitsemine. 

Palve on inimese ja Jumala ühine looming, sealjuures inimesest sõltub, kas ta teeb pingutusi ja näeb vaeva ning Jumala ülesanne on jagada vilju (heldimust, armastust, vaimset rõõmu). Palvele peaks eelnema sisemine vaikus, sest vaikus on meele puhkus ja mõtete rahu. On oluline, et palves olles seistakse kiusumõtetele vastu. Pisarad palve ajal on märk Jumala kohalolust. 

Õigeusus on tähtis osa jumalanägemusel ja inimese muutumisel. Jumalanägemus on isiklik ja salajane. Inimene peaks usus muutuma Jumala lapseks, mida teiste sõnadega võib mõista ka, et inimene saavutab kõrgeima osaduse Jumalaga ja ta päästetakse. 

Päästmise all võib mõelda inimajaloo lõpu ja antikristuse tulekut, mil toimub üleüldine hingede ülestõus, kui ka seda, et inimese hing pääseb paradiisi. Õigeusklikud usuvad, et surm on uue elu algus ning hinged kas ühinevad Jumalaga või lähevad oma pattude pärast põrgusse.

Õigeusuliste seas on teada ka staaretsitest, kes on vanake või usuvägilane, kel on vaimulik tarkus ja vägi aidata teisi. Mõningatel staaretsitel areneb tänu pikale tööle ka läbinägemise and. 

2.2 Soojendusharjutus

Kuluv aeg: 20-30 min

Mängige kas isiklikes nutiseadmetes või suurel ekraanil üheskoos mängu  “Mungakloostri põgenemustuba“.

2.3 Filmi vaatamine

Kuluv aeg: 1h 55 min

Vaadake filmi. Õpetajatele on film kättesaadav https://edu.arkaader.ee/dashboard lehel. Sisselogimiseks on vajalik HarID.